Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris)

Ta on inimese introduktsiooni teel saanud kosmopoliitseks liigiks. Mõnes maakera osas peetakse teda kahjulikuks võõrliigiks, kuna ta on välja tõrjunud kohalikud vihmaussiliigid.
Täiskasvanud isendid võivad kasvada 20–25 cm pikkuseks, erandjuhul ka kuni 30 cm.
Nad tegutsevad kuni 3 meetri sügavuses pinnases (huumusekihis), harva kuni 6 m.
Harilikul vihmaussil on tähtis roll mulla vee- ja gaasirežiimi moodustamisel ja tasakaalustamisel.
Vihmauss tajub valgust kogu keha pinnaga.
Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse.
Vihmaussid tulevad maapinnale ainult öösiti, päeval pärast vihmasadu.
Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest.
Nad on hermafrodiitsed, nende järglased arenevad limaainest kookonis.
Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel.

Lugemiskontroll - "Tasuja"

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa.

Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa.

Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja.

Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja.

Emmi –Oodo õde.

Rüütel Kuuno –Emmi peigmees.

Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust.

Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber.

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?
Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!
Nad olid head sõbrad.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?
Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid?
Jaanus ja Emmi olid head sõbrad.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu.
7.Jutusta sündmustest Metsa talus!
Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?
Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda.
9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.
Tasuja kogus sulased kokku ja nad läksid mõisasid põletama ja lossi vallutama. Soomlased ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja Eestlased kaotasid. Tasuja sai lossi sisse, nägi oma surnud isa laipa ja tappis Oodo.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?
Eestlased kaotasid ja Tasuja ehk Jaanus sai surma. Lool polnud õnnelikku lõppu sellepärast, et päriselt ei võitnud ka eestlased.

Tambeti riigisümbolid

  4.juunil 1884.a. pühitseti siniumustvalge lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna

  21.novembril 1918 võttis Eesti Vabariigi ajutine valitsus vastu määruse riigilipu kohta

  1922.a. kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks

  24.veebruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp Pika Hermani torni

6.aprillil 1993 kuulutati välja riigilipu seadusEesti vapi peal kujutatakse kolme lõvi(tähendab vaprust) ja tammeoksi.
Eesti hümn on seotud Soomega viisi pärast, mille kirjutas F. Pacius (soomlane) ja sõnad tegi J.V.Jannsen.
Eesti vabariibi president töötab Tallinnas Toompeal. Eestis on olnud neli presidenti: Toomas Hendrik Ilves, Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstatin Päts.
Riigi sümbolid on vapp, lipp, suitupääsuke, räim ja paekivi.
Riigilipud heisatakse, et olla oma riigi üle uhke ja ustav. Need päevad, kui lipp heisatakse on järgmised:
3.jaanuar- Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

2.veebruar- Tartu rahulepingu aastapäev

24.veebruar- iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

14.märts- emakeelepäev

maikuu teine pühapäev- emadepäev

9.mai- Euroopa päev

4.juuni- Eesti lipu päev

14.juuni- leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)

23.juuni- võidupüha

24.juuni- jaanipäev

20.august- taasiseseisvumispäev

1.september- teadmistepäev

novembrikuu teine pühapäev- isadepäev

                                              Kasutasin ühte referaati.

Hümni lauldakse laulupidudel, mõnel eeltoodud tähtpäeval jne. Eesti hümni lauldakse püsti seistes ja ollakse  oma riigile uhked. Kolmas salm on vaiksem.Hümni lauldes ja lippu heisates on rahvas vaikselt. See tähendab, et nad on mõttes koos.
Riik on vaba siis, kui võõras riik ei valitse selle riigi üle.